Ka varem on tulnud siit-sealt lausekatkeid ja vihjeid, et Kaarmaa Karika võistlusplatsil toimuv ei vasta justkui reeglitele. Selle aasta viimati toimuv etapp on paisanud valla juba üleüldise halvakspanu. Ilmselt eelkõige pildiseeriatele tänu, mis pole tõepoolest just nõrganärvilistele mõeldes, eriti kena pildimaterjal. Jumala eet, mitte, et ma viitaks fotograafide ebapädevusele. Pildid on tublide fotograafide jäädvustused karmist reaalsusest. Reaalsusest, mida me kõik tahaksime pidada hobumaailma ärkamisajaks, kus paljud valivad hobusesõbralikuma tee. Teadmisi on võimalik hankida interneti teel ja inimesed justkui hakkavad mõistma, et nõukogude retsisport võiks jääda selja tagustesse aastatesse. Kuidas Kaarmaa karikal toimuv metsratsutamine on isegi hullem... lapsed kukuvad koos hobustega, kuna neil lastakse teha asju, milleks ei laps ega hobused veel valmis pole. Kes selle eest vastutab? Kus on kohtunikud? Kes on kohtunikud? Kus ja milline on veterinaarne kontroll? Kas seal on üleüldse veterinnarne kontroll?
Nagu kõrgushüpe, mille korraldamine väidetavalt lausa ära on keelatud.Toored hobused, noored hobused ja pisiked lapsed , kellel puudub ettevalmistus ja vastavad teadmised/kogemused, ületavad märjal ja libedal platsil kõrgusi 120 cm ja enam. Takistuseks okser , millel tagumistel postidel veel 2 latti. Kus on ohutus?
Piltide autor on Perli Raus
On võistlusi kus ratsutaja on saanud disklafi juba ainuüksi steki valepidi käes hoidmise eest. Miks siis on lubatud hobustel suus rippuda sedasi:
Piltide autor on Perli Raus
Lisaks veel terve hulk tagajaalgadele ajavaid hobuseid .
Mis on sellise võistluse eesmärk? Kui hobuste lõhkumine ei lähe korda, siis kas laste lõhkumine ei ole ka asi mille üle peaks mõtlema?
Lisaks veel avalikkuse ette sattunud viited, et hobutele süstitakse eelnevatel päevadel glükoosi, et "pauku täis oleksid"! On see tõepoolest see, millisena tahaksime Eesti ratsasporti näha?
Missugused arusaamad tekivad lastel, kes sellistel võistlusetel osalevad? Ma kardan, et nende jaoks võib loomapiinemine isegi õigustatud tunduda. Sest võistlustel ju tehti ometi nii...
Miks see postitus siin?
Vastus on lihtne. Ma ei näe mingit võimalust seda asja seal muuta. Ehk avalik halvakspanu paneb mõnegi mõtlema. Ehk keegi loobub seal startimast. Teisest küljest jälle, kuna reegleid justkui ei ole ja igaüks on teretulnud, hoolimata ettevalmistusest, võimetest või tervislikust seisundist. Siis on see ehk koht, kus saab ka algaja minna ja tunda end suures spordis? Kes siis peaksid nüüd kisa tõstma? Äkki treenerid? Eestis on palju väga häid treenereid. Ehk tuleks alustada treenerite koolitamisest? Oeh ma ei teagi, igatahes see kõik on kuidagi nii kurb. Nii masendav...
Lapsevanematele paneksin küll siinkohal südamele: Enne kui lasete oma lapse "kuhugi " võistlema, siis veenduge, et asi vastab vähemasti ohutusnõuetele.
Lõppkokkuvõttes... mida saaks ja peaks ette võtma, et selline retsisport kaoks ja asenduks mõtlevate ratsanike, treenerite kohtunike ja muude asjaosaliste poolt läbiviidud nauditavaks showks?
Ülejäänud shokeeriv pildimaterjal: http://fotoalbum.ee/photos/ilrep/sets/848945
Ja siin veel inimese arvamus.
Kõik on uus detsembrikuus
6 years ago
4 comments:
Kaarma karika korraldaja on Toivo Poola, kes on ka seal korrapidaja, sekretär, rajakmeister jne. Ja vet arst on keegi Jaan vist?
Käisin ise seal tallis ligi 4 aastat ja või ausalt öelda, et see asi ei ole seal sugugi korras. Igapäevane on seal hobuste peksmine, hobuste näljutamine(nagu minu hobusega seal juhtus), jmp. Miks ma räägin sellest tallist ise negatiivselt ja nendest võistlustest? Sest ma olen ise seal kohapeal olnud, ma olen ise seda kõike näinud ja ma olen ise seda kõike tundnud. Ma olen püüdnud ka kõigile teistele seda selgitada, keegi ei kuula, sest lahe on võistelda. Sellel T.Poolal on tähtis ainult võit ja ta teeb selleks kõik-petab aegadega, süstib hobustele midagi sisse jne. Ja põhjus miks ma panin selle glükoosi kommentaari fotoalbumisse üles on see, et inimesed näeksid millega on tegu. Ma loodan, et nad saavad aru et see seal on hobuse piinamine, üle koormamine, et seal käib pettus.
Olin ju ka üks nendest ja tean kuidas seal siiamaani asjad käivad. Mina tulin ära, mina sain oma õppetunni kätte. Aga minu õnneks ma ei käinud nii võistlemas, et tiriksin hobust suust, peksaks hobust ja võistleksin pettusega. Mul ei olnud seda kordagi. Vähemalt meelega mitte. Mina õppisin oma vigadest, kuid kas ka nemad õpivad? Ma ei tea.
Kirjutan ka ühe asja veel siia, mida ma leidsin-"Võistlustingimused: Võistlused on avatud kõigile hoolimata vanusest" Hoolimata vanusest tähendab seda, et seal võib ka 2 ja 3 aastane hobune võistelda ja ma arvan, et see on korraldajal plaanis. Neil on üks uuel aastal 3 aastaseks saav hobune, kes on juba sadulas, seega 2 aastaselt sadulasse pandud hobune, kellega need inimesed arvatatavati plaanivad võistelda. Pakuti ju mullegi, kui seal tallis käisin, et võiksin enda 3 aastase hobusega võistelda ja oldi tigedad kui ütlesin ei.
Vabandan kahe pika postituse pärast.
Selline asi ajab tõeliselt tigedaks. Olen olnud suht vaikiv vaatleja kuna olen saanud märkusi stiilis "ise ei tegele üldse hobustega ja tuleb rääkima". Siin ja ka mujal sarnastest tallides toimuvast arusaamiseks ei pea ju ometi olema hobusekasvataja ega muu selline tegelane. Olen ise teinud minevikus palju hobuvastaseid kuritegusid kuna mul polnud silmi, et näha mida tunneb hobune mu all. Tunnen häbi. Aga samuti tunnen ma häbi vaadates mida teevad need, kes peaksid teadma mida tunneb hobunekuna nad tegutsevad treenritena, hobuste kasvatajatena jne.
Gerly
Väga üllatav, et selline asi üldse võimalik on arvestades üsnagi karme loomapidamisseadusi. See hobustele glükoosi süstimine läheb juba üsnagi kindlalt paragraafi alla.
Post a Comment
Selle kirjutas: